Tänase päeva tsitaat: "Talu naist aga mitte tema vingumist!"


Aloha!!!

Aloha töötas tõesti hästi ja seda on siiani tunda. Ärkasime uksepaugutamise peale (madaamid lubasid koputada, kui minek hommikusöögile),
avasin ukse, "Can I clean your room?" Üllatus missugune, esiteks tahab ta tõesti esimest korda enese initsiatiivil meie tuba koristada,
teiseks oli kell alles 7 ja koputajaks polnud K&K. kebisin magama. Järgmised koputused olid juba õiged ja ajasin ennast jalule...
Käisin vetsus, sülitasin välja eilse aloha jäägid koos vere seguga, mis mul tarkusehamba kasvamise tõttu suhu oli tekkinud, ning
pesin hambad. Peksin Marru üles ja suundusime sööma. Omlett, juust&vorst, keedetud muna, mahl....tüüpiline egiptuse hommikusöök.
Kell 10 pidi minema buss meie randa. Idamaist päritolu daamid trügisid esirinnas MIKRObussi ning me jäime maha...ok lubati
hetkepärast järgi tulla ning uue ringiga randa viia. Tuligi bussijunn tagasi ning mahtusime ka napilt peale(osad jäid ikka maha).
Kui meie naistega randa jõudsime, olid kohad juba võetud. Ok, suht sarnane stoori see "kevade" algusega oligi. pidime uue ranna otsima.
Jalutasime naaberranda ja uurisime lebovõimalusi. "My dear friend, come, come!" 75naela persona...hetkega oli see onu minujaoks
persona non grata. Pidime kiirelt mingi otsuse tegema. Tehtud. Shark's bay: Mu esimese egiptuse reisi hotell Gardenia Plaza rand.
Kilomeetreid sinna oli umbes 25. Läksin sõber taksojuhi juurde. Hind-75pounds! Ei...see ei lähe...kiire tingimine ning istusime autosse
25naela vaesemana. Kiire sõit randa ja olimegi kohal. Ok...selle viie aastaga oli palju muutunud. Hakati kohe räuskama, et ostke pilet (25 naela)
ja nii ja naa. Olin juba mõttes skeemi välja töötanud, et oleme kohalikust hotellist (selle tarbeks pidime isegi all-in käepaela eemaldama)
ja soovime lamatseid. Hops: see rand ei kuulugi enam Gardeniale. Pigem valmistati uue hotelli avamiseks, nii öelda remondi periood. No sebisime ennast siis
25naela nägu ikkagi peesitama. Põhjus, miks selle ranna valisin on lihtne. Kõige ilusamad korallrifid Sharmis. AGA...korallid on enamasti surnud ja värvilised
kalakesed on kadunud. Lisaks...haid pole siiani kätte saadud ja vette lubati max. 3 meetri kaugusele:S No siis peesitasime. Tegime ka Keiuga kihlveo: kumb õhtuks
pruunim on, saab teiselt õlle. Minuga sellise asja peale kihla vedada, nonsens. Kes mind vähegi teavad, saavad aru miks. Räägiti harivat
juttu ja joodi õlut&limpsi. Päev lause Marru poolt: esiteks võimalda enda ajast õrnemale soole aeg, et ta saaks suhelda, teiseks eralda terad sõkaldest, ning
analüüs ja tegutse vastavalt. Oh neid Marru kogemusi... Tegime ka pilte ja kohalik üritas ajalehti pähe määrida. Saanud teada, et Postimeest, Maajat ega FHM-i
pole, otsustasin ostust loobuda. Marru soovitusel. Päike võetud, lahkusime. Taksojuhiga tuli korralik hinnasõda maha pidada ja lõpuks saime koju hinnaga 5eurot.
Nüüd me siis siin toas jälle rummitame ja heietame teemadel: tunded, lapsed, tuberkuloos, transi viimine, eluetapid jne.

PS! Täna pidavat Keiu õhtu olema....Lets get WILD!!!

Elame-näeme!

Bronnime õhtul ka Iisraeli reisi ning tripi jahiga Tirani saarele;)
Raha kulub metsikult...

NB!

Marru kirjutab:

Esiteks mul on vedanud seltskonnaga ja Raunuga, sest ainuüksi temale oleme võitnud tagasi vähemalt poole rahast, mis meil oleks siin selle lühikese aja jooksul kulunud.
Tema tingimis- ja otsustusvõime on muutnud ta üheks populaarseimaks (mitte just kõige paremas mõistes) turistiks Sharm el Sheikh´s. Ei ole kohanud meest, kes
suudaks 190 eurose trippe nihverdada 55 euro peale jne. Kindlasti on selliseid inimesi veelgi, kuid tal on selle peale annet. Reis, kui puhkus on läinud igati täppi.

Rääkides seltskonnast, siis kõik need üritused, mis oleme võtnud ette, on toimunud spontaanselt. Ilma vähima vahejuhtumita. See tähendab, et kõik on ühel meelel ja tegutsemisaldid.
Puudub vingumine ja pakimuula vedu. Sellise seltskonnaga on võimalik võtta ette ka pikemaid trippe.